1 Mõne päeva pärast naasis Jeesus koju Kapernamas ja levis kuuldus, et ta on seal. 2 Majja kogunes nii palju rahvast, et see oli tulvil täis, seisti lausa ukse taga, ning Jeesus kuulutas neile sõnumit.* 2:2. Sõna-sõnalt „sõna“ – kasutatakse siin esimest korda Jumala hea sõnumi tähenduses. 3 Neli meest olid toonud kaasa ühe halvatud mehe, 4 kuid nad ei pääsenud rahvahulga tõttu Jeesuse lähedale. Niisiis ronisid nad üles katusele ja võtsid selle lahti. Kui nad olid Jeesuse kohale ava teinud, lasksid nad sealt alla mati, mille peal lamas halvatud mees.

5 Kui Jeesus nägi nende meeste kindlat usku, ütles ta halvatule: „Sõber, sinu patud on andeks antud.“

6 Mõned seal istunud vaimulikud õpetajad mõtlesid endamisi: 7 „Miks ta niimoodi räägib? Ta teotab Jumalat! Kes saab patte andeks anda? Ainult Jumal saab seda teha!“

8 Jeesus teadis kohe, mida nad mõtlesid. Ta ütles neile: „Miks te nii mõtlete? 9 Kumb on lihtsam: kas öelda halvatule „Sinu patud on andeks antud“ või „Tõuse üles, võta oma matt ja kõnni? 10 Aga et veenda teid, et inimese Pojal on õigus patte andeks anda, 11 ütlen ma sulle (halvatule): tõuse üles, võta oma matt ja mine koju.““

12 Mees tõusis, võttis oma mati ja läks kõigi silme all välja. Kõik olid hämmastunud, ülistasid Jumalat ning ütlesid: „Me ei ole kunagi midagi seesugust näinud!“

13 Jeesus läks veel kord välja mere äärde ja õpetas inimesi, kes tema juurde tulid. 14 Kui ta kõndis, nägi ta Leevit, Alfeuse poega, maksukoguja putkas istumas.

„Järgne mulle,“ ütles Jeesus talle. Leevi tõusis ja järgnes Jeesusele.

15 Sel õhtul sõi Jeesus õhtust Leevi majas. Koos Jeesuse ja tema jüngritega tuli sööma palju maksukogujaid ja „patuseid“† 2:15. „Patused“ viitab siin neile, keda ei peetud religioosse seaduse täitmisel nii rangeks kui vaimulikke õpetajaid ja varisere., sest nende hulgas oli palju neid, kes Jeesusele järgnesid.

16 Kui variseride vaimulikud juhid nägid Jeesust selliste inimestega koos söömas, küsisid nad Jeesuse jüngritelt: „Miks ta sööb koos maksukogujate ja patustega?“

17 Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta neile: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma neid, kes elavad õigesti, vaid neid, kes ei ela õigesti − patuseid.“

18 Johannese jüngrid ja variserid paastusid.‡ 2:18. Paastumine − otsus religioossetel põhjustel teatud päevadel mitte süüa. Mõned neist tulid Jeesuse juurde ja küsisid talt: „Miks on nii, et Johannese jüngrid ja variserid paastuvad, kuid sinu jüngrid ei paastu?“

19 „Kas pulmakülalised paastuvad sel ajal, kui peigmees on nende juures?“ küsis neilt Jeesus. „Ei. Sel ajal kui peigmees on nende juures, ei saa/või nad paastuda. 20 Aga tuleb aeg, mil peigmees võetakse nende juurest ära ja siis nad paastuvad. 21 Keegi ei pane vanale rõivale paika, mis ei ole vanunud. Muidu uus riidetükk tõmbab vana rõiva peal kokku ja rebib augu suuremaks. 22 Keegi ei pane uut veini vanadesse nahklähkritesse. Muidu rebestab vein lähkrid ja nii vein kui ka lähkrid lähevad raisku. Ei, uus vein pannakse uutesse lähkritesse.“

23 Ühel hingamispäeval, kui Jeesus läks läbi viljapõllu, hakkasid jüngrid kõndides viljapäid korjama. 24 Variserid küsisid Jeesuselt: „Vaata! Miks nad teevad seda, mis on hingamispäeval keelatud?“

25 „Kas te ei ole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui temal ja ta meestel oli nälg ja süüa ei olnud?“ küsis Jeesus neilt. 26 „Nad läksid Jumala kotta, kui Ebjatar oli ülempreester, ning sõid pühitsetud leiba, mida ei tohtinud süüa keegi peale preestrite, ning ta andis seda ka oma meestele.

27 Hingamispäev tehti teie jaoks, mitte teie hingamispäeva jaoks,“ vastas ta neile. 28 „Niisiis on inimese Poeg hingamispäeva Isand.“