1 Maksukogujad ja teised „patused“ tulid sageli Jeesust kuulama. 2 Selletõttu kurtsid variserid ja vaimulikud õpetajad: „See mees võtab patuseid vastu ja sööb koos nendega.“

3 Seega jutustas Jeesus neile näitlikustamiseks selle loo. 4 „Kujutage ette meest, kel oli sada lammast ja ta kaotas ühe neist. Kas ta ei jätaks üheksakümmend üheksa karjamaale ega läheks otsima seda üht, kes on kadunud, kuni ta tema leiab? 5 Kui ta lamba leiab, paneb ta lamba rõõmsalt oma õlgadele. 6 Kui ta koju jõuab, kutsub ta kokku oma sõbrad ja naabrid ning ütleb: „Tulge tähistage koos minuga! Ma leidsin oma kadunud lamba!“ 7 Ma ütlen teile, et taevas on ühe meelt parandava patuse üle suurem rõõm kui üheksakümne üheksa hea inimese üle, kel ei ole meeleparandust vaja.

8 Kujutage ette naist, kel on kümme hõbemünti* 15:8. Sõna-sõnalt „drahmi“., ja ta kaotab neist ühe. Kas ta ei süütaks lampi ega pühiks maja, otsides hoolikalt, kuni ta mündi leiab? 9 Kui ta selle leiab, kutsub ta oma sõbrad ja naabrid kokku ning ütleb: „Tulge tähistage koos minuga! Ma leidsin hõbemündi, mille ma ära kaotasin.“ 10 Ma ütlen teile, et Jumala inglite juures on rõõm ühe patuse üle, kes meelt parandab.

11 Elas kord üks mees, kellel oli kaks poega,“ rääkis Jeesus. 12 „Noorem poeg ütles isale: „Isa, anna mu pärandus kohe kätte.“ Nõnda jagas siis mees oma vara poegade vahel. 13 Mõne päeva pärast pani noorem poeg kokku kõik, mis tal oli, ja läks kaugele maale. Seal raiskas ta mõtlematut elu elades kogu raha ära.

14 Pärast seda, kui ta kõik oli ära kulutanud, tabas seda maad raske näljahäda ja ta jäi nälga. 15 Nii läks ta ja sai tööd ühe talumehe juures, kes saatis ta põllule sigu karjatama. 16 Tema kõht oli nii tühi, et ta oleks söönud kas või sigade toitu,† 15:16. Sõna-sõnalt „kaunu, mida sead sõid“. aga keegi ei andnud talle midagi. 17 Kui ta mõtlema hakkas, ütles ta endamisi: „Kõigil mu isa töölistel on süüa rohkem kui küllalt, miks mina siin näljast suremas olen? 18 Ma lähen oma isa juurde! Ma ütlen talle: isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu vastu. 19 Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks nimetatakse. Palun kohtle mind nagu üht oma palgatöölistest.“ 20 Nii ta siis lahkus ja läks koju oma isa juurde.

Kuigi ta oli alles kaugel, nägi isa teda tulemas ja tema süda sai liigutatud. Ta jooksis pojale vastu, kallistas ja suudles teda. 21 Poeg ütles talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu vastu. Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks nimetatakse.“

22 Kuid isa ütles oma sulastele: „Ruttu! Tooge parim kuub ja pange talle selga. Pange talle sõrmus sõrme ja sandaalid jalga. 23 Tooge vasikas, keda oleme nuumanud, ning tapke see. Korraldame tähistamiseks pidusöögi, 24 sest see on minu poeg, kes oli surnud, kuid ärkas ellu; ta oli kadunud, aga nüüd on ta leitud.“ Niisiis hakkasid nad tähistama.

25 Vanem poeg aga oli väljas põllul tööl. Kui ta maja poole kõndis, kuulis ta muusikat ja tantsimist. 26 Seepärast kutsus ta ühe sulastest ja küsis, mis toimub.

27 „Su vend on tagasi,“ vastas sulane, „ja su isa on tapnud nuumvasika, sest su vend on elusa ja tervena kodus.“

28 Vend sai pahaseks ja keeldus sisse minemast. Siis tuli isa välja, et teda ümber veenda.

29 Ta ütles isale: „Vaata, kõik need aastad olen ma sind teeninud, ma pole kunagi sõnakuulmatu olnud, aga sa pole mulle kunagi andnud kitsetallegi, et oleksin saanud oma sõpradega peo teha. 30 Nüüd tuleb see sinu poeg tagasi, kui ta on sinu raha prostituutidele kulutanud, ja sina tapad tema jaoks nuumvasika!“

31 „Poeg,“ vastas isa, „sa oled alati siin minu juures. Kõik, mis on minu oma, on ka sinu oma. 32 Aga me peaksime olema rõõmsad ja tähistama! See on sinu vend, kes oli surnud, kuid ärkas ellu; ta oli kadunud, aga nüüd on ta leitud!““